Ettevõtja nõustamine

 

Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevused, mis võimaldaksid piirkonna ettevõtjatel oma tegevust arendada

28.06.2017

 

Riigihalduse minister saatis märtsis 2017 kõigile kohalikel omavalitsustele (KOV), maakondlikele arenduskeskustele ning maavalitsustele üleskutse saata infot piirkonna arengutakistuste kohta ning esitada ettepanekuid tegevusteks, mis aitaks selle piirkonna ettevõtetel oma tegevust arendada – luua uusi töökohti, suurendada lisandväärtust, alustada/laiendada eksporti, kasvatada müügimahtu.

Juuniks 2017 laekus kokku tagasiside 53 vastajalt, seejuures mitu maakond esitasid oma seisukohased ühiselt MAKi (Hiiumaalt esitas ettepanekud SA Tuuru) või maavalitsuse kaudu. Tehti 519 erinevat ettepanekut, kõige rohkem ettepanekuid (133) oli otseselt ettevõtluse edendamisega (v.a ettevõtlustegevusega otseselt seotud infrastruktuur (34), mis oli eraldi valdkonnana) ja transpordi (90) ja tööjõuga (58) seotud.

Laekunud ettepanekud:

Valdkond

Ettepanekuid

Ettevõtluse edendamine

133

Transport

90

Tööjõud

58

Muud ettepanekud

45

Asjaajamine

37

Maksud

35

Infrastruktuur

34

Maakasutus

24

Sideühendused

22

Elektriühendused

18

Elukeskkond

16

Finantseerimine

7

KOKKU

519

 

Ettevõtluse edendamine

KOVide enda või muul moel kohaliku tasandi (sh ettevõtjate enda tegevused) võimalustena ettevõtluse edendamisel tajuvad ettevõtjate nõustamist ja informeerimist toetustest ja uutest tehnoloogiatest, ettevõtluseks sobilike pindade pakkumist (kaugtöökohad, inkubaatorid, soodushinnaga rent, koostöötamise keskused), koostööd ettevõtjatega (probleemide teadvustamine, regulaarsed ümarlauad, võrgustikud), noorte ettevõtlusõppe korraldamist ja ettevõtlikkuse suurendamist, ettevõtjate tunnustamist ja ühisturundust. Kaks KOVi tõid välja endapoole ettevõtlustoetuse andmise.

Piirkondlikul tasandil, koostöös teiste KOVide ja muude partneritena, nähakse vajadust ettevõtjate koolitamise ja mentorluse korraldamise, messidel/väliskontaktreisidel osalemise järele, piirkondlike koostööprogrammide käivitamise (turism ja loomemajandus (nt Viru Filmifond) Ida-Virus, Paldiskis investorteenindus, loomemajandus Võrumaal), kohaturunduse ning kompetentsikeskuste arendamise (meretuule kompetentsikeskus Hiiumaal, taastuvenergeetika kompetentsikeskus Saaremaal, Eesti-Vene piirialane kompetentsikeskus, innovatiivne insenerkeskus ja ekspordi tugikeskus Narvas).

Riigilt oodatakse tuge eelkõige erinevate toetuste andmise ja tingimuste kohandamise näol piirkondade vajadustele paremini vastavaks.

Ettepanekud starditoetuse osas:

·         Toetus alustavale ettevõtjale, kes ei ole orienteeritud ekspordile ja ei ole töötu

·         Luua võrdsetel võimalustel taotletav toetus maapiirkonna alustavatele ettevõtjatele  vajaliku inventari ja seadmete ostuks olenemata ettevõtluse vormist

·         Alustavale noorele ettevõtjale täiendavad punktid toetuse taotlemisel

·         Lihtsamad tingimused väljaspool suuremaid linnasid ettevõtlusega alustamise toetuse andmisel

·         Käivitada ettevõtluse starditoetuse meede kõigile Eesti elanikele (mitte ainult töötutele). Anda tagastamatut toetust 5000 euro ulatuses vastavalt sobivale äri- ja arenguplaanile. Ääremaade algatustele antakse hindamisel punkte juurde.

·         Täiendada praegust ettevõtja starditoetuse meedet  tootmisettevõtte kasvava ettevõtte arengupaketiga, mille puhul ei eeldata IT-firmade ülikiiret käibekasvu. Rakendada kasvava ettevõtte arengupakett (20 000 eurot, toetus nii investeeringuteks, turunduseks kui koolituseks). Samas kehtestada ääremaale toetuse saamiseks soodsamad kriteeriumid.

·         Kehtestada erinevatele ettevõtlustoetusmeetmetele ääremaakondades sh Võrumaal soodsamad tingimused toetuse saamiseks.  Näiteks stardi(kasvu)toetusele käibenõue saavutamise määr 40 000 eurot 80 000 euro asemel ja töökohtade arvuks 2 kolme töötaja asemel.

Ettepanekud tööstussektori toetusvõimaluste osas:

·         Analoogne programm ettevõtjatele nagu hajaasustusprogramm elanikele, kust saaks toetust puhta joogivee toomiseks tootmisettevõttesse (toidutootmine) ja reovee ärajuhtimiseks

·         Tööstusinvesteeringute toetusmeede - eelkõige uutele välisinvesteeringutele, aga ka võimalik variant olemasolevatele ettevõtetele nende kitsaskohtade lahendamiseks (s.h hoonete ehitus, seadmete ost):  5-10% investeeringu summast. Miinimum investeering 1 milj EUR ja maksimum toetus 0,3 milj EUR.

·         Toetusmeetmed lagunenud või iganenud tootmishoonete lammutamiseks.

·         Toetusmeetmed tootmishoonete rekonstrueerimiseks, soojustamiseks, energiasäästlike lahenduste kasutusele võtmiseks

·         Toetuste eraldamisel kõrgema lisandväärtust loovate, ekspordile orienteeritud ettevõtete eelistamine 

·         Riikliku tootearenduse fondi loomine

·         Käivitada tööstusinvesteeringute toetusmeede - eelkõige uutele välisinvesteeringutele, aga ka olemasolevate ettevõtete takistuste  lahendamiseks. Tootmishoonete ja -sisseseade ehitamiseks/investeerimiseks anda tuge riigi poolt.

 

Muud toetustega seotud ettepanekud

·         Regionaalpoliitiline maaettevõtluse toetamine, sh alustavate ettevõtjate toetamine

·         Prioriteetne ekspordi soodustamine

·         EAS, LEADER ja töötukassa ettevõtlustoetuste jätkamine (tõsi küll, EAS-i  toetuste nõudeid võiks oluliselt leevendada kuna täna pandud kohustused ei kutsu eriti kedagi segases poliitilises ja majanduslikus olukorras selliseid investeeringuid tegema. Eeskuju võiks võtta LEADER-ist ja Töötukassast)

·         Töötada välja Hajaasustusprogrammi ettevõtlusvaldkonna pakett/meetmed: toetus taristu/kommunikatsioonide ehitamiseks või moderniseerimiseks. Näiteks sinna, kuhu on loodud vähemalt 10 töökohta, ehitab riik tolmuvaba tee (eriti tööstus- ja turismiettevõtete juurde). Moderniseerida maapiirkondade teedevõrku (riigiteed), elektriühendusi jne. mis aitavad kaasa ettevõtluse arengule.

·         Hinnata Kagu-Eestist esitatud investeeringu- ja ettevõtlusarengu taotlusi ja projekte eri EL ja Eesti arenguprogrammides ja projektivoorudes lisapunktidega. Samuti anda toetust ka neile ettevõtetele, kus veel ei ole tootmist, kuid seda käivitatakse.

·         Käivitada pikalt ettevalmistatud Vana-Võrumaa regionaalarenguprogramm.

Tagastamatule toetusele lisaks toodi välja vajadus protsendita stardiabi laenu järele, varakindlustuse toote järele (erasektor ei paku või on toode väga kallis).

Lisaks toetustele oodatakse riigilt tuge ekspordiväljundite leidmisel, eelduste loomisel tootmise ja tööstuse robotiseerimisele, automatiseerimisele, IKT ja digitaliseerimise intensiivistatud arengule. Eeldatakse  välisturundustegevustes kõigi Eesti (eriti piiralade) piirkondade senisest suuremat kaasamist ning jätkuvat investorkonsultantide rakendamist ja kohalike ettevõtlusvõimaluste ja -alade tutvustamine potentsiaalsetele investoritele.

Viljandimaa tegi ettepaneku kehtestada riigisiseselt toorpiimatootjatele piirhinnad, mis võimaldavad jätkata tootmist (Kanada näide).

Kiviõli linn tõi kitsaskohtadena välja ettevõtjate kehva omafinantseerimise võimekuse, vähese toetuse riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt või siis pigem infopuuduse toetusvõimaluste kohta. Info levib aeglasemalt ja vähemal määral just venekeelsetes infoallikates või ei suudeta seda lihtsalt otsida ega üles leida. Keelte ebapiisava valdamise ja venekeelse informatsiooni nappuse äri arendusvõimaluste kohta on toonud probleemina välja ka Kohtla-Järve.

 

Ühiselt, erinevate tasandite koostöös, vajalike tegevustena nähakse samuti peamiselt erinevaid toetusi. Elluviijateks on lisaks riigile sageli märgitud KOVid, MAKid ja ettevõtjad, aga rollide jaotus jääb enamasti ebaselgeks.

Nimetatud toetused:

·         Toetusmeede või meetmed ettevõtetele ühinemiseks avaliku taristuga, ja/või taristu rekonstrueerimine-ajakohastamine

·         Maapiirkonnas tegutsevate keskmiste suurusega (10-50 töötajaga) mittepõllumajandusliku ja mitte metsandusega tegeleva ettevõtete arenguks ja laiendamiseks investeeringutoetuste loomine. Näiteks PRIA baasil. Täna saab PRIA kaudu toetust vaid põllumajanduslikud või metsamajandusega tegelevad ettevõtted ja ainult alla 10 töötajaga mikroettevõtete puhul läbi LEADER programmi  muu ettevõtlusega tegelevad ettevõtted, mis ei võimalda suurematel toetust küsida.

·         Toetada taastuvenergia kasutuselevõttu ettevõtjatel

·         Alustavatele/tegutsetavatele ettevõtetele suunatud toetused, lisaks KOV-i poolt alustavale ettevõttele rahaline toetus

·         Toetus turu leidmiseks väikeettevõtjatel sise- ja välisturul - Turu uuring, töötajate koolitus, seadmete uuendamine,  ühe töökoha loomiseks kulu 10 000 - 20 000 €

·         Paldiski investorteeninduse programmi (PIP) väljatöötamine (töös) ja elluviimine

·         Väljaspool TL ja Tartut tööstuse digitaliseerimise paindlik, jooksva taotlemisega toetusmeede, kus toetatava tegevusena on lisaks investeeringu toetamise erinevatele võimalustele (toetus, riiklik laenugarantii piirkondades kus kinnisvaratagatis ei ole piisava väärtusega) ka vajaliku personali väljaõpe töökohal ja/või seadme tootja juures välisriigis  (sh majutus/toitlustus/päevarahad)

·         Piirkondliku välisinvestori toetuse loomine kõrgema lisandväärtusega tootmise ligimeelitamiseks

·         Toetusmeetmed arendajate motiveerimiseks võtmaks vastu riskantsemat investeeringut maapiirkonda.

·         Hajaasustusega maapiirkonnas on ettevõtte laiendamisel/arendamisel väga suured kulud uue taristu väljaehitamiseks. Kulud platside, teede, elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetrasside rajamiseks on oluliselt suuremad, kui asulates või tööstusparkides. Selle tarbeks võiks olla mingi toetuse meede.

Ühise panuse vajadust nähakse ka ettevõtlusõppe ja noorte aktiivsuse tõstmisel, kohalike/piirkondlike mikroklastrite ja regionaalsete kompetentsikeskuste arendamisel, uute ettevõtete inkubeerimisel. Oluliseks peetakse ka ettevõtjate nõustamist, sh väikeettevõtluse, tootearenduse, turunduse, tegevusvaldkonna nõuete ja toetusvõimaluste osas. Narva tõi välja venekeelse nõustamisteenuse vajalikkust. Tartu tegi ettepaneku  tõlkida eesti keelde meie põhiliste eksportmaade olulised seadused, normid ja standardid, mida on Eesti ettevõtetele ekspordialaseks äritegevuseks vaja. Samuti tõi Tartu linn välja vajaduse arendada ülikoolide tehnosiiret.

Läänemaa tegi ettepaneku Eesti regionaalse(te) innovatsioonistrateegia(te) loomiseks haldusreformi järel ja tegevus(t)e rahastamiseks koos avaliku sektori poolse investeeringute toetusega. Võrumaa tegi ettepaneku asutada riigi toel SA Võrumaa Ettevõtlusalade Arendus (VEA) Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse (IVIA) eeskujul. Riik annab arendamiseks maad, aitab teha turundust ja loob 5 aastaks 2 töökoha. Viljandi linnal on ettepanek üleriigiliselt välja töötada soovituslike turismialaste mõõdikute süsteem (nt turisti panus linnamajandusse, ööbimise panus jne. Lisaks võiks koostöös kommunikatsiooni firmadega luua süsteemi mobiiltelefonide anonüümseks monitoorimiseks, mis aitaks turismisektoril oma tegevust hinnata.).

Finantseerimine

Probleemid on seotud krediidi saamise võimalustega investeeringuteks väljaspool Harjumaad.

·         Luua laenufond välisinvestoritele ja kaasata sinna võimalusel pensionifondide vahendeid. Teha sihiga ja suunatud tööd välisinvestorite hankimisel eri ettevõtmistesse üle Eesti. Tänane reaalne seis on selline, kus Põhjamaade pangad lihtsalt ei finantseeri Ida-Virumaal uusi välis-tööstus-investeeringuid.

·         Pakkuda ettevõtetele laenuvõime tagamiseks täiendavaid tagatisi investeeringute tegemiseks väljaspool Tallinna.

·         Laenude garanteerimine riigi poolt

·         Soodsad pikaajalised laenud, laenutagatised  mikro- ja väikeettevõtjatele maapiirkonnas

·         Mõistlikel tingimustel krediidi saamine

Regionaalsetele ettevõtjatele sobivate finantsinstrumentide loomise laiemat kasu on selgitatud järgmiselt:

·         Kuna maapiirkonnas laenu tagatiseks kinnisvara hind ei ole piisav, siis riigi poolne tagatis või laenugarantii annaks võimaluse lisakapitali kasutamiseks ettevõtete arendamisel, tootmise laiendamisel. Töökohtade loomine.

·         Ilma piisava tagatiseta ei saa pangast laenu ning pangad ei soovi eriti väljapoole keskuspiirkondi laene väljastada, see pärsib nii ettevõtlus- kui ka elukeskkonda. Probleemi lahendamine oleks oluliseks abiks areneda soovivaile ettevõtjatele.

·         Võimaldab algatada riskantsemaid innovaatilisemaid ettevõtmisi, vähendab turutõrkest tulenevaid piiranguid, ettevõtted on julgemad.

·         Ligipääsu parandamine rahastamisele mõjutab positiivselt regiooni investeerimiskeskkonda.

·         Vajadus on saada pikemaajalisi, soodsamate tingimustega rahalisi süste ehk laenu kuskilt ettevõtluse arendamise keskkonnast või pangast seadmete ja masinate soetamisel ning abihoonete ehitamisel.  Leader ja EAS'i poolt pakutavast ei ole tihtipeale kasu, tihtipeale on vaja nüüd ja kohe tegutseda et turul püsida ja inimestele tööd anda ehk siis rahalisi vahendeid  on vaja 20 – 30 päeva jooksul.

Transport

Transpordi valdkonnas oli kõige rohkem ettepanekuid seoses maanteede ja tänavatega. Saareliste omavalitsuste puhul olid väga olulised ka lennu- ja laevaliikluse ning ühistranspordiga laiemalt seotud ettepanekud.

Teema

Ettepanekuid

Teema

Ettepanekuid

teed

34

Rong

7

lennuk

15

Kergliiklus

6

ühistransport

15

Buss

2

laev

9

Muu

2

 

Teedevõrgu investeeringutest tuuakse sagedamini välja teede mustkatte alla viimist (või tolmuvabaks muutmist), kandevõime parandamist. Eraldi teemaks on asulat läbivate transiitteede riigile üle andmine, korduvalt on välja toodud kohalike teede rahastuse suurendamise vajadust. Tartu linn ja Pärnu maakond on toonud välja vastavalt Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maantee 4-realiseks ehitamise vajaduse.

Haanja valla ettevõtjate sõnul on kõige suuremaks takistuseks ettevõtluse laiendamisel ja/või arendamisel riigi- ja kohalike teede ebarahuldav seisukord ja tolmuvaba katte puudumine. Ka Kiviõli on ühe murettekitava asjaoluna ettevõtjate jaoks toonud välja teede olukorra linnas.

Lennuliikluse osas on suur osa ettepanekutest seotud Tallinna ja Kärdla ning Kuressaare vahelise lennuliikluse parandamisega -  lennuki suurus, reiside arv ja regulaarsus, piirkonna lennujaama tehnoloogia uuendamine. Ettepanekuid on ka Pärnu, Tartu, Sillamäe-Narva ja Kuusiku lennujaamade arendamiseks.

Ühistranspordi osas tehti ettepanekuid ettevõtjate huvidega rohkem arvestamiseks, ühistranspordi paindlikumaks korraldamiseks (koolibussiga tööliste vedu, doteeritud bussitranspordi ja sõidujagamisteenuse ühendamine hõredalt asustatud maapiirkondades riiklikult loodud platvormi (tarkvara) abil selleks, et optimeerida avaliku ja erasektori kulusid ning soodustada maapiirkonna ettevõtetel töötajate leidmist). Tallinna piirkonnas toodi välja ühenduste parandamine linna ja linnalähiümbruse logistika- ja tööstusparkide vahel, samuti Ida-lääne suunalise bussitranspordi tekitamine mööda Tallinna ringteed peatustega Keilas, Sauel, Sakus, Luigel, Kiilis, Jüris, Lagedil ja Maardus. Oluline on ühistranspordi toimimine ka saarte jaoks.

Laevaliikluse olulisust tõid välja eranditult vastajad Hiiu- ja Saaremaalt. Oluliseks peetakse nii saarte omavahelist kui mandriga ühendust. Saaremaa tõi esile ka perspektiivsed mereühendused Läti ja Rootsiga.

Raudteeühendused

·         Paldiski - Muuga intermodaalse terminali raudteeühenduse väljaehitamine

·         Rail Baltic kiirraudtee rajamisel planeeritud Rapla peatuse taristu väljaarendamine

·         Rail Baltica Estonia raudtee väljaehitamine ja infrastruktuuride arendamine läbi Pärnu.

·         RailBalticu sidususe tagamine kaubakäitlemise piirkondadega (Saku valla ettepanek)

·         Rongiliikluse arendamine (Tartu-Tallinn, Tartu-Riia)

·         Luua uuesti kiire ja kvaliteetne raudteeühendus Võrust Koidula ja Valga suunas. Parandada raudtee konkurentsivõimet Lõuna-Eestis ja eriti Sõmerpalu puidutööstuskülas

Muud ettepanekud

Jõgevamaalt toodi välja hea transpordiühenduse olulisus Tartu, Rakvere ja Tallinnaga, mis tagab tööjõu hea liikuvuse maa piirkondades ja külastatavust turismi piirkondadesse.

Tööjõud

Palju toodi välja laiemaid süsteemseid probleeme kvalifitseeritud tööjõu pakkumisega. Probleemsem on olukord maapiirkondades ning teatud erialadel (nt IT, insenerid, mehhatroonikud). Pärnu MAK hinnangul on kvalifitseeritud tööjõu puudumine olulisim takistus ettevõtluse, tootmise ning  ühiskonna arenguks; vajalik on tööjõupoliitika rakendamine, mis tagab kvalifitseeritud tööjõu vaba liikumise ja/ või tööjõu juurdekasvu tarkade töökohtade rakendamiseks, tootmises I-4,0 läbiviimiseks. Saarde vald on toonud tööjõupuuduse näiteks kohaliku metalltooteid valmistava ettevõtte (Helmetal IMS OÜ), kes enamus oma toodangust ekspordib välisriikidesse ning vajab oskustööliseid (keevitajaid, konstruktoreid, tootearendajaid ja -disainijaid, müügispetsialist rahvusvahelisele turule, CNC lõikepinkide operaatorid - kokku 10 töötajat hetkeseisuga). Võrumaa toob näiteks AS Barruse, mis ei suuda ka 4000€ brutopalga pakkumisega leida endale mehhatroonikut, üheks põhjuseks on, et potentsiaalselt Võrumaale kolida soovivate mehhatroonikute pereliikmetele pole Võrumaal kõrget kvalifikatsiooni (nn kontoritöökohad)  eeldavaid töökohti pakkuda.

Üksiklahendustena on pakutud piirkonna tööjõuressursi kaardistamist, piirkondliku tööportaali loomist, tööjõumobiilsuse soodustamist, sh piiriüleselt (Valga), noore spetsialisti toetust, kaugtöövõimaluste arendamist (internet, elekter, teede korrashoid, kaugtöö kontorite ja multifunktsionaalsete teenuskeskuste loomine).

Pärnu linn tegi ettepaneku hakata koostöös maakondliku arenduskeskusega maksma iga-aastaselt noore spetsialisti toetust vähemalt magistrikraadiga kohalikus ettevõttes erialasele töökohale asuvatele noortele 12 kuu jooksul, et tasandada Pärnusse kolimise ja seal elu alustamise kulusid.

Värska vald on tööjõu kättesaadavuse piiratuse probleemile (madal palgatase, elanikkonna väiksus, inimeste lahkumine välismaale, spetsiaalsete oskustega tööjõu kättesaadavus) pakkunud lahenduseks nt. Maale elama projekti jätkamise, bussitranspordi parema korraldus nii maakonna lähi- kui ka kaugliinidel.

Eraldi teemadena võib välja tuua elamispinnad, õppimisvõimalused ja migratsiooni. Välistööjõu värbamise ja koolitamise lihtsustamise ettepanekuid tegid eelkõige suuremad linnapiirkonnad (Tallinna ja Narva linn, Tartumaa KOVid).

Õppimisvõimalused - Õppimisvõimaluste kohta tehtud ettepanekud puudutasid nii kutse- kui tasemeõppe korraldust, kui täiend- ja ümberõppevõimalusi ettevõtetes. Tugevama tehnilise, insener- või IT-õppe järele, sh ka kutsekoolides, on vajadust nähtud Narvas, Tartus, Pärnus. Mitmes piirkonnas on juhitud tähelepanu kutsehariduse õppetaseme tõstmise ning paindliku ümber- ja täiendõppe võimekuse loomise vajadusele.

Võru maakond tõi välja, et tootmistöölisteks kandideerijate kvalifikatsioon ei vasta ettevõtete vajadustele ja puuduvad võimalused töötajate kiireks täiendõppeks. Kutsehariduse pearaha põhiste reeglite järgi on koolidel keeruline pakkuda lühemaid kui 6-kuulisi õppeprogramme. Samuti on riiklike reeglite järgi miinimum õppijate arvuks 8 töötajat, mis on liiga suur arv ühele väikese- või keskmise suurusega ettevõttele korraga töölt ära laskmiseks. Samas erinevate ettevõtete vahel on peaaegu võimatu tootmisgraafikuid sünkroniseerida nii, et 3-4 firmast saaksid iga kord 1-2 töötajat koolitusel osaleda.

Lääne maakond on teinud ettepaneku 5a programmi käivitamiseks noorte tehnikahariduse toetamiseks ning ideede elluviimisoskuse suurendamiseks KOVide kaasrahastamisel. Täna toetatakse spordi-, muusika, kunsti- jne koole, aga tehnikavaldkonna vajadused on katmata. Käivitatav programm loob eelduse, et tulevikus on olemas õppijaid (nii poisid kui ka tüdrukud), kes valivad tootmisega seonduva eriala ameti- või kõrgkoolis, kuna on sellega juba varakult kokku puutunud. Ettepanek läheb kokku Võru maakonna ettepanekuga populariseerida senisest teistmoodi kutseharidust noorte hulgas koostöös ettevõtete ja omavalitsustega.

Tööjõu piirkonda meelitamise probleemi lahendusena munitsipaalkorterite või üüripindade ehitamise tõid välja 16 vastajat 9 erinevast maakonnast. Põhjuseks tuuakse ettevõtjate raskuseid kvalifitseeritud tööjõu leidmisel. Tartumaalt on toodud näiteks Enics'i Elva tehas, mille töötajatest 1000 inimest käib tööl väljastpoolt Elva piirkonda, põhjus vabade üüripindade puudumine. Pärnu linn on toonud peamine takistusena Pärnusse elama asumisel välja hooajalise üürituru (9+3), kus paljud peavad suvekuudel üürikorteritest välja kolima. Eesmärk on pehmenda kvalifitseeritud tööjõu liikumist Pärnusse. Koeru vald on nimetanud rea ettevõtjaid (AS Konesko, Fineltec Baltic OÜ, Tammelaks OÜ, AS Natural, SA Koeru Hooldekeskus), kellel on raskusi tööjõu leidmisega. Üheks suureks põhjuseks on just vabade elamispindade puudus. Palupera vald on üürikorteritest kasusaajatena nimetanud OÜ Rasper, NÕUNI METALL OÜ, Heizung OÜ, OÜ Timori, Palupera Põhikooli. Rannu vald on kasusaajaks märkinud Estover Piimatööstus, Enics, Promens, Harry Metall.

Infrastruktuur

Ettevõtete tegutsemiseks olulise infrastruktuuri rajamise ja arendamise kohta tegi ettepaneku 23 vastajat (sh 6 maakonna ühine vastus) 12 maakonnast.

Uute tööstusalade rajamise vajadust näevad näiteks Tartu linn, Tõstamaa vald Pärnumaal, Jõgeva vald, Võru- ja Põlvamaa omavalitsused. Kõige suuremat vajadust uute tööstusalade järgi nähaksegi Võrumaal – soov on välja arendada 6 uut tööstusala - Võrusoo, Väimela, Antsla, Rõuge, Vastseliina, Misso.

Rohkem on neid vastajaid, kes näevad vajadust olemasolevate tööstusalade ja äriettevõtet poolt kasutatava infrastruktuuri uuendamise järele. Vajadus on erinevate kommunikatsioonide (sh tuletõrjevesi) ligipääsu võimaldamise ja parandamise ning teede rekonstrueerimise järele.

Käina vald tõi vajadusena välja amortiseerunud ja kasutuskõlbmatute hoonete lammutamise tööstusaladel.

Jõgeva linn on toonud kitsaskohana välja, et KOV-l puudub hea ülevaade ettevõtluseks sobilike erasektori valduses olevate kruntide ja hoonete osas, samuti pole võimekust ettevõtjaid nõustada toetuste jms teemal.

Maksud

Ettepanekud puudutasid nii piirkondlike erisusi kui ka üldiseid või valdkondlikke soovitusi maksusüsteemi muutmiseks.

Piirkondlikke erisusi puudutavad ettepanekud:

Saared - sotsiaalmaksusoodustus arvestades Hiiumaa erisust- saarelisust; läbi maksusüsteemi erisuste soodustada saartel elamist

Kagu-Eesti - maksuerisuste kehtestamine Kagu-Eestis; Luua Kagu-Eestis spetsiaalsed ettevõtlustsoonid (erimajanduspiirkonnad), kus on maksu- ja muud soodustused ning vajalik taristu, ettevõtte saab koheselt rajada oma tootmise nullrendiga 3 aastaks;

Ida-Virumaa

Lisasoodustuste rakendamine Ida-Virumaal töökohtadesse investeerimisel, sh näiteks:

·      ettevõtja võrgutasudelt vabastamine uute töökohtade loomisel (tingimustena võivad olla loodavate töökohtade arv ja tasudelt vabastamise periood)

·      ettevõtja erisoodustuse maksustamisest vabastamine  investeeringute puhul töötervishoiu- ja tööohutusse (sh töötajate tervisespordi edendamisse)

·      riigipanga (-fondi) loomine investorite ja ettevõtjate teenindamiseks, sh töökohtade loomisel soodsatel tingimustel laenu ja käibevara võimaldamiseks, VKE arendamiseks

·      töökohtade loomisel tehtud investeeringute kuni 50% tagastamine 3-5 aasta jooksul 

·      töökohtade loomisel tehtud investeeringute kuni 50% tagastamine 3-5 aasta jooksul 

·      tööjõu tööle ja tagasi transpordikulude hüvitamine tööandjatele 

·      töökohtade loomisse kasumi investeerimise puhul ettevõtete premeerimine teatud aja jooksul (maksmise aeg ja suurus sõltub loodud töökohtade arvust ja palgatasemest)

·      kui see ei ole EU direktiividega vastuolus, riigihangete seaduse (RHS) muutmine, et eelistus oleks pakkujal, kes loob/omab töökohti Ida-Virumaal või kasutab kohaliku tööjõudu.

Väljaspool suuremaid keskusi/vähematraktiivsed piirkonnad - suurematest keskustest kaugemale loodavatele ettevõtetele logistikatoetuse maksmine; maksusoodustused ettevõtetele väljapool suuremaid linnasid; kehtestada maksusoodustusmeetmed töökohtade loomiseks vähem atraktiivsemates piirkondades, näiteks sotsiaalmaksuvabastus 25 % alates 5 töökoha loomisest kolmeks aastaks; tehtud investeeringute pealt toetused/maksusoodustused (teatud regioonidele, ääremaadele - tööjõu maksud, kütuse- ja elektriaktsiisi soodustused); investorite regionaalsed maksuerisused; riik "ostab" regioonides töökohti, märkimisväärne (nt 50%), ajatatud  sotsiaalmaksusoodustus uute, kõrgema lisandväärtusega tööstustöökohtade loomisel väljaspool Harjumaad.

Maapiirkonnad - maksuerisused alustatavatele (kõikidele?) ettevõtetele maapiirkonnas; maksuerisuste ja -soodustuste kehtestamine maapiirkonnas paiknevatele ettevõtetele; luua erisusi soodsamate tingimuste näol maapiirkonda investeerida soovivatele ettevõtetele

Üldised ettepanekud maksude osas:

·         Tegutseva maksusüsteemi muutmine (nt raskeveomaksu, aktsiisimaksu, keskkonnatasude vähendamine töökohti loovatele ettevõtjatele jne)

·         Aktsiisipoliitika peaks olema jätkusuutlik, et olemasolev suurim tööandja ei mõtleks tootmise ümberkorraldamisele, kuna see on Eestis liiga kallis.

·         Maksuerisused, näit raskeveoki maksu paindlikumaks muutmine ettevõttele, kus veok on kasutuses väikses mahus (näit 3000 km/aastas vm piirang)  oma põhitegevuse tarbeks ja suures osas oma territooriumil. Näiteks saepuruvedu ladustusplatsile, viljakoristuse vedu ladustusplatsile jms

·         Maksuerisused suurinvestorile (elekter, tööjõud) võimaldaks olla atraktiivsem välisinvestoritele

·         Alustavad ja alles arengujärgus ettevõtted peavad saama suuri maksusoodustusi, et üldse jalad alla saada.

·         Turismimaks väliskülastajalt

·         Ümbrikupalkade vähendamine

·         Suunata üks osa ettevõtlusmaksudest omavalitsustele. Vaadelda ettevõtlusmaksudest laekuvat tulu lahus tasandusfondiga tasandatavast maksutulust - ettevõtluse edendamisest tulenev maksulaekumise kasv jääb OV-le.

·         Ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri (nt teedevõrk koos juurdekuuluvaga) ülalpidamiseks oleks vajalik, et läbi ettevõtlusmaksude panustatakse KOVi eelarvesse.

·         Siduda KOV tulubaas suuremasse sõltuvusse ettevõtluse edenemisest kohapeal.

·         Ettevõtete tulumaksu kehtestamine, tööjõumaksude alandamine

·         Osaajalise tööajaga töötamisel sotsiaalmaksu osa viimine vastavaks antud töökohal osaajaliselt saadava tasuga

·         Sotsiaalmaks tuleks ära jagada nii, et osa sellest oleks töötaja maks ehk töötaja brutotöötasu osa.

·         Riik saab sisse viia tööjõu maksud. Ettevõte tõstab töötaja brutopalka (maksude võrra), millest töötaja ise maksab maksud. Tõuseb töötajate brutopalk ja väheneb ettevõtete maksukoormus. Muutuksime keskmise palga võrdluses põhjamaadega "võrdsemaks", mis peaks vähendama inimeste liikumist.

·         Välistööjõu maksusoodustused/välistööjõu kasutamisel maksuerisuste kaotamine

·         Kõige tähtsam tegevus on maksukoormuse vähendamine.

·         Stabiilsus riiklikes maksudes, ettevõtlust puudutavas seadusandluses.

·         Riik peab lõpetama maksudega mängimise ja teiste normaalset ettevõtlust segavate otsuste tegemise. Kui selline rumaluste tegemine jätkub, pole nii mõnelgi ettevõttel mõtet oma tegevust arendada. Lisaks tuleb vähendada tööjõukuludega seotud makse ning tegema hariduse vallas pikemas perspektiivis õigeid otsuseid.

·         Uue valitsuse maksupoliitika on täiendavat juhtimiskoormust tekitav. N raskeveokite maks, mis rakendub ettevõtte teenindusautodele, mida ei kasutata igapäevaselt, kuid mis peavad reageerimisvalmis olema ööpäevaringselt (vee- ja reovee-ettevõte). Veokid sõidavad vastavalt vajadusele, aga maksustatakse nagu sõidaksid igapäevaselt. Maksuseaduste muudatused on ülikiire menetlusega ja arvamuse avaldamise võimalused piiratud. Tuleks rakendada ettevõtluse arengut soodustavat ja toetavat maksupoliitikat ja luua erisusi soodsamate tingimuste näol maapiirkonda investeerida soovivatele ettevõtetele.

Asjaajamine

Rohkem ettepanekuid oli otseselt ettevõtlust puudutavatel teemadel ning planeeringute menetlemise kohta.

Ettevõtluse teemal esitasid mitu vastajat üldise vajaduse ettevõtluse regulatsioonide ja bürokraatia (olemasolevate reeglite ja normide) lihtsustamiseks. Loksa linn tegi ettepaneku ettevõtluse alustamisega seotud protsesside /asjaajamise kiirendamiseks.

Saku vald tõi vajadusena välja selle, et riigimaanteede (liiklussõlmede) ehitus võimaldaks ettevõtlusalade rajamist. Sarnasele probleemile juhtis tähelepanu Vasalemma vald planeeringutega seoses - mitte esitada detailplaneeringu menetlemisel ebaproportsionaalselt suuri ja põhjendamatuid nõudmisi. Näiteks. Kinnistul on algatatud detailplaneering maaüksuse arendamiseks tootmispiirkonnaks. Üheks Maanteeameti nõudeks planeeringu menetlemisel on, et arendaja peab laiendama ja välja ehitama ka kinnistuga piirneva riigimaantee ristmiku. Nõue ristmiku väljaehitamiseks võiks tekkida juhul kui ehitusluba soovitakse väljastada näiteks rohkem kui 50% planeeringuga moodustatud kinnistutele. Mõne üksiku planeeritud kinnistu väljaehitamisega ei suurene liikluskoormus seevõrd, et oleks põhjendatud ristmiku laiendamise vajadus.

Ettepanekuid oli ka maapiirkonna ettevõtetele erisuste tegemiseks: seadusandluse erisused maal asuvatele ettevõtetele: leebemad tervisekaitse nõuded, veterinaarnõuete eluga kooskõlla viimine, maksuerisused, võimalus talutoitu osta/müüa, kaotada maapiirkonnas turismiettevõtetes isikuandmete kogumise kohustuslik nõue jne. Vältida maa ja kinnistute minekut välismaalastest omanikele.

Viljandimaa ettepanek - vaadata üle nõuded mikroettevõtetele ja lõpetada nende samastamine suurettevõtetega ( majutus , toitlustus). Eriti halvavalt mõjuvad Päästeameti nn kontrollkäigud koos pidevate uute nõudmistega. Näitena toome 20 aastat tegutsenud väikeettevõtte, kes pakub minimaalses mahus kvaliteetset majutusteenust kuid järjest suurenevate Päästeameti nõuete täitmist ei saa enam mõistlikuks pidada ja on sunnitud tegevuse lõpetama.

Planeeringute teemal oli enamik ettepanekuid üldised soovid menetluse kiirendamiseks ning ametnike kompetentsi suurendamiseks.

Konkreetsed ettepanekud:

·         Planeerimisseadusesse lisada võimalus tiheasustusega aladel ja detailplaneeringukohustusega aladel asuvatel tootmismaa või ärimaa sihtotstarbega kruntidel olemasolevate tootmishoonete juurde/vahele  uute hoonete ehitamiseks või olemasolevate hoonete üle 33% mahuprotsendi laiendamiseks ilma detailplaneeringut koostamata.

·         Planeerimisseaduses ette näha erisused tootmismaa sihtotstarbega maaüksuste planeeringute koostamiseks

Toetuste osas oli ettepanek ettevõtlustoetuste süsteemi lihtsustada (bürokraatia ja aruandluse mõttes) ning tõlgendada rahastusmeetmeid ettevõttesõbralikumalt EU nõuetest võetuna. Viljandi linn oli kriitiline EASi suhtes - EAS-i otsuste kiirendamine. EAS-i rahastamine peaks kiirendama ettevõtlust, kuid tegelikult pidurdab. EAS võiks eesmärkide saavutamist tasustada ka tagantjärgi nn tulemustasuna. Näiteks: kui on tootmine viidud X% võrra efektiivsemaks, siis saab selle eest kokkulepitud kompensatsiooni masinate vm uuenduste eest pärast efektiivsemaks muutmist.

Muud ettepanekud/märkused:

·         Omanikuta lagunenud tootmishoonete jt hoonete lammutamise lihtsustatud õigusliku- ja rahastuskeemi väljatöötamine

·         Keskkonnapiirangute leevendamine

·         Keskkonnapoliitikas on viimased trendid vee-ettevõtete ülirange reguleerimine. N on reoveepuhastite heitvee nõuded tasemel, mida ei ole tehniliselt võimalik saavutada. Mujal EL riikides selliseid norme kehtestatud ei ole. Keskkonnaministeerium on muutnud küll osaliselt kehtinud norme veidi leebemaks, samas on need mitmeski osas ikkagi mittetäidetavad. Samuti on probleemiks suubla normide ja klientidelt vastuvõetava reovee kvaliteedinormide vastuolud. See on seotud tööstusklientidega, kuid ka kodutarbijate reovesi muutub järjest ohtlikumaks ja raskemini puhastatavaks. Riik ei reguleeri piisavalt ohtlike ainete ringlust ja kogu vastutus on reoveeomanikele pandud. Ohtlike ainete reoveest eemaldamine on praeguse tehnoloogia juures võimatu, uued tehnilised lahendused aga väga kallid. Riiklikult tuleks reguleerida ohtlike ainete reovette sattumist.

·         EL direktiivide kehtestamisel analüüsida, kas need on alati mõistlikud ja vajalikud

·         Vähendada bürokraatiat ettevõtluse arendamisel (majandusega seotud detailplaneeringute kiire menetlemine, ametnike kompetentsi kasvatamine, riigihangete süsteemi ümberkorraldamine, ettevõtlust reguleerivate õigusaktide ja toetussüsteemi lihtsustamine, keskkonnapiirangute leevendamine.)

·         EL liikmesriikide  turgude avamine, vabaturumajanduse reeglistiku ühtlustamine Eesti ettevõtjatele tagades juurdepääsu Euroopa teiste riikide turgudele

·         Selge ja stabiilse seadusandluse tagamine; läbipaistvus otsuste tegemisel; riik tervikuna peaks vähendama regulatsioone põhimõttel nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik; vähem bürokraatiat ja efektiivsemalt toimiv avalik sektor, seeläbi madalam maksukoormus;

·         riigihangete süsteemi bürokratiseeritus ja vähene efektiivsus

·         Suurem Eestis loodud innovaatiliste toodete ost avaliku sektori poolt ja tulemuse kasutamine globaalses turunduses. Nt võiks jõulisemalt hankida avaliku sektori kasutusse Eesti puitmajatootjate toodangu innovaatilisemat osa ja kulutada kaasaegsete tõhusate energialahenduste paigaldamisele rohkem. Pikaajaline kasu.

·         Avalik sektor peaks enda tegevusi üle vaatama pilguga, et ega ei piirata vaba turgu ega normaalset konkurentsi. Arvan, et turu iseeneslik reguleerumine on loodusseadus ning igasugune keskvõim juba olemuslikult sellele vastanduja. Seega ei arva ma midagi head kõigist suunavatest meetmetest ega toetustest.

·         Projekteerimistingimused, ehitus- ja kasutusload minimaalse ajaga (kuni üks kuu) koos abistamisega taotluste vormistamisel

·         Viitsimine oma valla olulistes valdkondades enda ametnike kompetentsi parandada. Sarnaselt riigi ettevõtlusministrile võiksid olla ettevõtlusspetsialistid KOV palgal, kaasata ettevõtjaid volikogu komisjonidesse

·         Vähendada bürokraatiat läbi kohalike õigusaktide õigusloome ja digiteenuste laialdane arendamine. Ametnikele tuleb kehtestada nõuded ametikohal töötamiseks analoogselt kutsetestandarditega ja tagatud peab olema ametnike pädevus.

·         Paide vanalinnas asub u 200 erineva sihtotstarbega hoonet muinsuskaitseala piirides, milles kehtiv topelt järelevalve ja ehituspiirangud on viinud ehitiste seisukorra halvenemiseni ja ettevõtluse vähenemiseni. Probleemi lahenduseks oleks üldiste muinsuskaitseliste piirangute asendamine konkreetsetele ajaloolistele ehitistele suunatud piirangutega, jätkates ülejäänud hoonete puhul üksnes piirkonna miljööväärtuse kaitsmist.

Maakasutus

Oodatult oli enamik ettepanekuid seoses riigimaa kasutamiseks andmise lihtsustamisega. Probleemi tõi välja 17 vastajat (sh 6 maakonna ühine vastus) 13 maakonnast. Endiselt on probleemiks riigimaa kasutusse saamise aeglane menetlus ja protsessi keerulisus.

Lisaks tehti ettepanek Kõrvemaa maastikukaitseala (Natura 2000ala) piiride ülevaatamiseks ning RMK poolt majandatavate metsamaade ülevaatuseks/kaardistamiseks (Aegviidu vald).

Sideühendused

Enamik vastuseid olid seotud kiire interneti kättesaadavuse tagamisega, sh viimase miili ühenduste väljaehitamisega maapiirkondades. Lääne-Virumaa tegi ettepaneku regionaalseteks  toetusteks valguskaabli ühendamiseks äriettevõtetega.

Võru maakond, Leisi vald Saaremaal ning Rägavere vald Lääne-Virumaal tõid internetiühenduse kõrval probleemina välja ka mobiiliside kehva kvaliteedi.

Elektriühendused

Elektriühenduste osas on kolm põhiprobleemi – olemasoleva elektriühenduse kvaliteet ja kasutusvõimsus, liitumise kiirus ja liitumise hind.

Kõige sagedamini (7 vastust) toodi välja probleeme elektri varustuskindluse (nt Haanja vald) ja olemasoleva kasutusvõimsuse piirangutega. 5 vastajat tõid probleemina välja elektriliitumise väljaehitamise suure ajakulu. Liitumise hinna tõi probleemina samuti välja 6 vastajat, Võrumaa ja Raplamaa ning Konguta vald tegid seejuures konkreetsed ettepanekud:

·         Võimaldada tööstusettevõtetele väljaspool suuri keskusi (Tallinn, Tartu, Pärnu) elektrikuludele 30 %- list soodustust. Elektriühendusega liitumisel toetab riik kuni 50 % vastavalt piirkonnale ja tingimustele. (Võrumaa).

·         Uutele investeeringutele erandite tegemine võrgutasude osas - näiteks vähendamine 0-ni esimesel 2 aastal ja 50% järgneval 2 aastal, kui teatud tingimused on täidetud (investeeringud, töökohad) (Raplamaa).

·         Hajaasustusega piirkondades, kus on ettevõtlust märksa keerulisem arendada võiksid olla maksusoodustused nt tööjõu osas. Selleks peaksid olema määratletud hajaasustuse ja ääremaaliste tunnustega piirkonnad (Konguta vald).

Elukeskkond

Elukeskkonda puudutavate tegevuste osas on elluviijaks üldiselt KOV. Riigi rolliks võib olla rahaline tugi läbi toetusmeetmete.

Ettepanekud puudutasid teenuste pakkumust (nii hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine kui teenuste laiendamine) ning avalikku infrastruktuuri. Üheks ettepanekuks oli hajaasustuse programmi jätkamine.

Nimetatud teenused: üldharidus- ja huvikoolid, lasteaiad, kultuuri- ja noortekeskused, spordirajatised, sh spordikeskus, vabaajateenused, virgestusalad.

Nimetatud infrastruktuuri objektid: kergliiklusteede rajamine, sõiduteede renoveerimine, parklate rajamine, sõida-pargi parklate rajamine, tänavavalgustus, vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine, reoveepuhastus, ranna-ala arendus.

Muud ettepanekud

Teenused

·         Tähtis on, et säiliksid ettevõtjale vajalikud teenused ka väiksemates asulates. Teenuste mõiste võib olla lai ehk kõik tugiteenused pangandusest kuni ARK-ni

·         Pääseteenistuse olemasolu (piisava turvalisuse tagamine)

·         Pakiautomaatide võrgustiku tihendamine maal

Toetused

·         Viia reaalselt ellu Kagu-Eesti tegevuskava, määrata selleks kindlad rahalised vahendid ja vastutajad.

·         Kagu-Eesti projektitaotlustele lisada hindamisel juurde 1 lisapunkt

·         Käivitada Vana-Võromaa regionaalarengu programm (Uma programm, analoogselt Setomaa ja Peipsiveere arenguprogrammidega). Rõhutada erisusi.

·         Uma programmile määrata vahendid ja rõhutada erisusi

·         Võtta Kagu-Eestis kasutusse  "Noored Setomaale" eeskujul investeeringuabi noortele peredele oma kodu rajamiseks.

·         Rahaline toetus maale elukoha  rajajatele

·         Lisapunktid riiklike toetuste taotlemisel (nt Kulka, Kulmin, Kop jm) tegevustele, mis toimuvad väljaspool suuremaid linnasid.

Riigi töökohad ja piirkondlik haridus

·         Riigiasutuste püsimine ja juurdekolimine maakonnakeskustesse, eriti kaugtööd võimaldavad töökohad.

·         Ettevõtete tegevust mõjutab negatiivselt riigiasutuste Järvamaalt kadumine (viimaseks n on KIK Järvamaa esindaja koondamine, samuti on Keskkonnaamet viinud osa funktsioone Järvamaalt Tallinnasse). See raskendab suhtluse sisulist poolt, sest kaugelasuvad ametnikud ei tunne maakonda. Seda küll kompenseerivad digiteenuste arendused, kuid mitte täielikult. Erinevate valdkondade teenused on ülesehitatud erineval kasutusideoloogial (erinevad arendajad), mis nõuab pidevat kohanemist. Riigiasutusi tuleks tuua rohkem pealinnast välja, see lihtsustaks kohapealset asjaajamist piirkonna olusid tundvate spetsialistidega.

·         Eelduste loomine Pärnumaale teaduskompetentsi ja riigistruktuuride asutamiseks ja ületoomiseks.

·         Eesti kõrgkoolide filiaalikeskuse loomine Võrru

Ettevõtjaid toetavad tegevused

·         Riigihangetel peaksid olema erisused, et kohalikud ettevõtjad saaksid konkureerida Tallinna ettevõtjatega

·         Vene turu taas avamine

·         Info edastamine ettevõtjatele venekeeles ametlikul veebilehel täies mahus

·         riigikeele oskus ettevõtjate hulgas Ida-Virumaal

·         Rahvusvaheline maja (koht, kus riik, linn, ülikoolid ja ettevõtted saaksid oma teenuseid pakkuda välistudengile/välismaalasele); Rahvusvaheliste delegatsioonide toomine regioonidesse  (sh. Tartusse)

·         Taastuvenergia kasutuselevõtmine, ka sellealane nõustamine; Tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtu võimaluste teadvustamine ja kasutuselevõtu toetamine

·         maaparandussüsteemide hooldus ja rekonstrueerimine

KOV tegevused

·         KOV ja riigi poolt seniste arendusüksuste tugevdamine.

·         KOV-idele rahalised vahendid ettevõtlusnõustaja palkamiseks

·         Sarnaselt e-riigi eduka arenguga riigisüsteemides annaks ilmselt riigi poolse toega muuta efektiivsemaks ka omavalitsuste töökorraldust (vajadus suureneb haldusreformi tõttu). Mõistlik oleks sel juhul riigi poolt aidata vastavad universaalsed süsteemid tellida ja rakendada.

·         Linna, riigi ning ettevõtluse tihedam koostöö (näiteks maksusüsteemi stabiilsus, e-riigi areng, ja muud koostööprojektid)

·         Väikesaarte koordinaatori töökoha loomine